EMAS keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkond on ohus. EMAS keskkonnajuhtimissüsteem on väike samm parema elukeskkonna poole meie järeltulijatele. Pole kahtlustki, et inimesed suurendavad CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete hulka atmosfääri. Kuigi tehakse pingutusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks ei ole tulemused veel langustrendi suudetud viia (wikipedia andmed).

Missugust planeedi Maa me pärandame oma laste lastele? Missugune  peaks olema Maa elukeskkond sinu arvates? 

Me kõik soovime heaolu ühiskonda ja selle saavutamisel toodame ning tarbime üha enam ressursse ja hävitame oma elukeskkonda. Igaüks indiviidina mõtleb kindlasti, et mis see nüüd minust sõltub, ma nii väike tarbija ja loodust reostan ka vähe. Parem vaadake kuidas suurte tootjate korstnad suitsevad või mis voolab jõgedesse, merre jne.

Kuid mõtiskle korrakst, et kui sina autoga jätad kasvõi ühe sõidu tegemata,  elektrit hoiad kokku  ning Hiinast tooteid ei telli ja samamoodi võiks mõelda veel kasvõi 1% elanikkonnast ehk ca 75 miljonit inimest, siis missugune jõud oleks see saastamise vältimisele. Seni kuni me tarbime tekitame alati kellestki lootust suurendada tootmismahtusid ja sellega kaasnevaid keskkonna mõjutamist.

Mis on EMAS keskkonnajuhtimissüsteem?

Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (Eco-Management and Audit Scheme ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 

EMAS määrus (EÜ) 1221/2009 on analoogne ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemiga kuid lisaks on oluline koostada ettevõttes keskkonnaülevaade, mis iseloomustaks mineviku, oleviku ja tuleviku väljavaateid.

EMAS määruse kohaselt peab ettevõte keskenduma samuti keskkonnatulemuslikkusele ehk näiteks kui palju  suudetakse igal aastal vähendada erinevaid keskkonda saastavaid näitajaid toote vms. ühikusse (näiteks elektrienergia kulu toodangu ühikusse).

Euroopas Liidu liikmesriikides on EMAS kohaselt kokku registreeritud üle 4000 organisatsiooni.

Kuidas mõtlevad ettevõtlikud ja tegusad ärimehed.

Näiteks Richard Brandson omades kolme lennunduse firmat on otsustanud Virgin Groupi kasumi eraldada keskkonnaprobleemide lahendamisse ja toetab  madala süsinikusisaldusega lennukikütuse väljaarendamist.

Elon Musk kuulus Valge Maja nõuandvasse kogusse kuni hetkeni mil Trump loobus ja taandas USA välja Pariisi kliimakokkuleppest. Elon Musk arendab linnadevahelist uut tunnelsüsteemiga infrastruktuuri. Kõik see aitab keskkonna mõjusid vähendada. Need on missiooniga inimesed, kes mõtlevad meie elukeskkonna parandamisele. Tekib küsimus kuidas mina elukeskkonda mõjutan?

Väikeste sammudega saame muuta tarbimisharjumusi. Näiteks iga tarbitud kilekott aitaks vähendada mitte ainult jäätmete teket vaid laialdasemalt keskkonnale mõju avaldamist.

Kujutage ette kilekoti elutsüklit – nafta kaevandamisest, töötlemiseni, selle logistiline korraldus, tootmisettevõtte keskkonnamõjud (seadme, inimesed, küte), sealt edasi hulgimüüki, jaemüüki kuni kilekott jõuab koju. Toote tarbimise järel jätkub selle edasine elutsükkel – jäätmena äravedu, sorteerimine, logistiline korraldus taaskasutusse ja ümbertöötlemisse, mis omakorda avaldab kõik loodusele mõju. Seega toote elutsükli ring on väga pikk ning keskkonnale jalajälje jätmine väga laialdane, mida me ette ei kujutagi.

Kuidas poliitiliselt saab kaasa aidata kliimamuutuste vähendamisele?

Me kõik oleme kuulnud kuidas soositakse erinevate toetusmeetmetega madala süsinikusisaldusega tootmiste, hoonete jne investeeringute arendamiseks.

Eestis on sisse viidud jäätmeseaduse § 98/3, kus jäätmekäitlejatel (ettevõtted, kes peavad omama jäätmeluba)  antakse valida, kas juurutab EMAS süsteemi või loovutab deposiiti tagatisraha paigutamisest vähemalt 115 protsenti ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise  eeldatavast summast. Peaks olema siililegi selge, et kasulikum ja odavam on EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine.

Meie keskkonna missioon

Aitame omalt poolt kaasa niipalju kui võimalik ettevõtetel juurutada EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi kõige mõistlikumal viisil.

Loe ka teisi blogisid

Comments are closed.